Sisu
Diabeetilise jala ravi peaks algama kohe, kui inimesel on diagnoositud diabeet, et vältida haavade tekkimist ja vältida tõsiseid tüsistusi, nagu näiteks generaliseerunud infektsioonid või amputeerimine.
Seega peaksid diabeediga inimesed, eriti need, kellel on endokrinoloogi näidustatud ravile lisaks veresuhkru taseme kontrollimisele suuremaid raskusi, ka jalgade tervise säilitamiseks igapäevaselt hoolitsema, näiteks:
- Naha muutuste tuvastamiseks jälgige iga päev jalgu, sealhulgas jalatalda. Kui see ülesanne on keeruline, on soovitatav küsida abi kelleltki teiselt;
- Hoidke jalad puhtad ja kuivad, pöörates erilist tähelepanu varvavahele pärast dušši;
- Vältige küünte liiga lühikest lõikamist, seega pole naha vigastamise ohtu;
- Kandke jalatseid, mis ei ole tihedad ja suletud, et mitte nahka kahjustada;
- Naha kuivamise vältimiseks kandke jalgadele niisutavat kreemi;
- Vältige paljajalu või sussiga käimist, sest see võib lubada väikeste kivide põhjustatud vigastusi.
Lisaks on alati oluline, et jala nahas oleks muutusi, näiteks villid või kallused, et vigastuse süvenemise ja haava tekitamise korral oleks vaja ravida spetsialisti, näiteks podiatristi või meditsiiniõega. . Kui olete diabeetik, kontrollige kogu hoolt, mida peaksite oma jalgadega kasutama.
Diabeetilise jala ravi peamine eesmärk on vältida mis tahes tüüpi haavade tekkimist, sest kui see juhtub, on seda väga raske ravida. Ideaalis peaks igal diabeetikul olema tervisekeskuses või haiglas hindamine koos õe või arstiga, et teada saada, milline on nende oht haigestumatute haavade tekkeks. Seda võib nimetada ka perifeerse diabeetilise neuropaatia testiks.
Kuidas ravida diabeetilist jalahaava
Kui jalal on juba haav, on selle vigastuse asjakohane ravi vajalik, kuna paranemine on palju keerulisem ja piirkonnas on suurenenud nakkusoht, mis võib lõpuks mõjutada tervet jalga ja põhjustada vajadust amputeerida.
Parim viis haava paranemiseks on minna haiglasse, et tervishoiutöötaja hindaks ja raviks. Tavaliselt on sideme valmistamine vajalik iga päev või iga 2 päeva tagant ning seda peab tegema õde, kes hindab koha ja kohandab sideme tüübi haavas esinevate kudedega.
Mõnikord võib meditsiiniõde paranemise hõlbustamiseks vajada skalpelliga surnud koe tükke. Seda tehnikat nimetatakse tühjendamiseks ja see tavaliselt valu ei põhjusta, kuna eemaldatud koed ei ole enam tundlikud.
Õe pidev hindamine võimaldab tuvastada ka nakkuse varajased tunnused ning haava leviku vältimiseks võib haavale kasutada antibiootikumi sisaldavaid salve. Kui aga nakkus on juba veidi tõsisem, võib õde pöörduda arsti poole, et ta hakkaks kasutama näiteks suukaudset antibiootikumi.
Hooldus haava ravi ajal
Hooldus diabeetilise jalahaava ravimisel peaks olema sarnane sellele, kui haava ei ole, kuid siiski on kõige olulisem proovida vähendada haavale avalduvat survet, kuna see takistab õiget vereringet kohas ja viibib ravimine.
Nii et lisaks kitsaste kingade kandmise vältimisele peaksite vältima ka sokke, mis võivad seda kohta pingutada või näiteks pikka aega seista.