Sisu
Silmade sügelemine on enamasti allergia märk tolmule, suitsule, õietolmule või loomakarvadele, mis puutuvad kokku silmadega ja põhjustavad kehas histamiini - ainet, mis põhjustab kohas põletikku, mille tagajärjel tekivad sellised sümptomid nagu sügelus, punetus ja turse.
Kuid sügelus võib viidata ka silma infektsiooni arengule või isegi silma niiskust hoidvate näärmete toimimise probleemidele. Seega, kui ilmneb sügelus, mille leevendamiseks kulub rohkem kui 3 päeva, on oluline pöörduda silmaarsti poole, et selgitada välja õige põhjus ja alustada ravi kõige sobivamate silmatilkadega.
1. Silmaallergia
Silmade sügelus on peaaegu alati allergia sümptom, olenemata sellest, kas see on põhjustatud toidust või keskkonnateguritest, nagu tolm, juuksed või suits, ja nendel juhtudel on see tuntud kui allergiline konjunktiviit. Tavaliselt on allergia kergesti äratuntav, sest sügelus tekib sageli pärast kokkupuudet konkreetse ainega, seega on parim viis sügeluse ärahoidmiseks eemale hoida seda põhjustavast allergeenist.
Seda tüüpi silmamuutused on sagedasemad kevadel ja suvel, kuna need on aastaajad, mil õhus on kõrgem allergeenide kontsentratsioon, ja sellega võivad kaasneda muud sümptomid, nagu liigne pisarate teke, punetus ja liivatunne silmas, näiteks.
Mida teha: vältige kokkupuudet ainetega, mis on teadaolevalt allergilised, ja kasutage niisutavaid silmatilku, et vähendada ebamugavust ja leevendada ärritust. Vaadake veel võimalusi allergilise konjunktiviidi raviks.
2. Kuiva silma sündroom
Teine kõige levinum silmade sügeluse põhjus on kuiva silma sündroom, mille korral pisarate teke väheneb, põhjustades silma ärrituvust ja põhjustades selliseid sümptomeid nagu punetus ja tugev sügelus.
Silma kuivus on eakatel inimestel sagedasem keha loomuliku vananemise tõttu, kuid see võib juhtuda ka inimestel, kes töötavad väga kuivas keskkonnas, konditsioneeri või arvuti ees. Lisaks võib see ilmneda ka inimestel, kes kasutavad kontaktläätsi valesti või kasutavad mõnda ravimit, näiteks antiallergilisi või rasestumisvastaseid tablette.
Mida teha: parim viis kuiva silma sümptomite vastu võitlemiseks on päeva jooksul kunstpisarate kasutamine, et hoida silma niisutatud. Kuid võite ka silmadele panna sooja veega kompressid, samuti proovige arvuti ees töötades vältida kliimaseadmete kasutamist ja teha pause. Vaadake veel näpunäiteid kuiva silma vabanemiseks.
3. Silma stress
Silma stress on üha enam üks silmaprobleemide, eriti sügeluse põhjustajaid. See juhtub arvutiekraani ja mobiiltelefoni põhjustatud liigsete pingutuste tõttu, mis on igapäevases elus üha sagedamini esinevad, põhjustades silmade koormust. Seda tüüpi väsimus võib põhjustada ka sagedast peavalu, keskendumisraskusi ja üldist väsimust.
Mida teha: on oluline teha regulaarselt pause arvuti või mobiiltelefoni kasutamisel, kasutades võimalust kõndida ja silmi puhata. Hea näpunäide on vaadata objekti, mis asub rohkem kui 6 meetri kaugusel, 40 sekundit iga 40 minuti järel.
4. Silmalau põletik
Kui teil on silmalaugupõletikku põhjustav silmaprobleem, näiteks värvus või blefariit, on tavaline, et silm ei suuda säilitada õiget niisutust, võimaldades selle pinnal olla kuiv ja ärritunud, põhjustades nii sügelust kui ka punetust, turset silma ja põletamine.
Mida teha: Üks võimalus silmalau põletiku leevendamiseks ja sümptomite vähendamiseks on asetada sooja veega kompress 2–3 minutiks silma kohale ning hoida silm puhas ja plekkideta. Kui sümptomid aga ei parane, peaksite minema silmaarsti juurde, et hinnata näiteks antibiootikumidega silmatilkade kasutamise vajadust. Lisateave selle kohta, mis võib põhjustada ja kuidas ravida silmalau põletikku.
5. Kontaktläätsede kasutamine
Kontaktläätsede kandmine kauem kui 8 tundi päevas võib aidata kaasa kuivade silmade ilmnemisele ja sellest tulenevalt ka silmade sügelemisele. Lisaks võib läätsede ebapiisav hügieen, eriti igakuiste puhul, hõlbustada ka bakterite kogunemist, mis lõpuks nakatab silma ja põhjustab näiteks punetust, sügelust ja naha moodustumist.
Mida teha: vältige kontaktläätsede kasutamist kauem kui tootja on näidanud, samuti määrivate silmatilkade kasutamist. Samuti tuleb säilitada kontaktläätsede nõuetekohane hügieen, sealhulgas nende silma panemisel. Vaadake, kuidas kontaktläätsi korralikult hooldada.
6. Konjunktiviit
Lisaks intensiivsele silmapunetusele, tursele ja põletusele võib konjunktiviit põhjustada ka sügelust. Konjunktiviiti tuleb tavaliselt ravida silmatilkade kujul antibiootikumide kasutamisega (kui need on bakteriaalsed) ja seetõttu tuleks pöörduda silmaarsti poole.
Mida teha: kui on kahtlus konjunktiviidis, peate kohe pöörduma silmaarsti poole, et alustada sobivat ravi, samuti vältida konjunktiviidi nakatumist, seetõttu on oluline vältida oma kätega silmade kriimustamist, sagedast käte pesemist ja jagage isiklikke esemeid, näiteks prille või meiki. Vaadake veel 7 asja, mida saate või ei saa teha konjunktiviidi korral.