Sisu
Uneapnoe on häire, mis põhjustab hetkelise hingamispausi või väga madala hingamise une ajal, mille tulemuseks on norskamine ja väike lõõgastav puhkus, mis ei võimalda teil energiat taastada. Seega põhjustab see haigus lisaks päeval esinevale unisusele ka selliseid sümptomeid nagu keskendumisraskused, peavalu, ärrituvus ja isegi impotentsus.
Uneapnoe juhtub hingamisteede obstruktsiooni tõttu neelu lihaste düsregulatsiooni tõttu. Lisaks on elustiili harjumusi, mis suurendavad obstruktiivse uneapnoe tekkimise riski, näiteks ülekaal, alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja unerohtu.
Seda unehäiret tuleb ravida eluharjumuste parandamise ja hapnikumaski abil, mis surub õhku hingamisteedesse ja hõlbustab hingamist.
Kuidas tuvastada
Obstruktiivse uneapnoe tuvastamiseks tuleb märkida järgmised sümptomid:
- Norskamine une ajal;
- Öösel mitu korda ärkamine, kasvõi mõneks sekundiks ja märkamatult;
- Hingamine peatub või lämbumine une ajal;
- Päeval liigne uni ja väsimus;
- Ärkamine urineerimisel või uriini kadumine magades;
- Hommikul peavalu;
- Vähendada õpingute või töö tulemuslikkust;
- On kontsentratsiooni ja mälu muutused;
- Arendada ärrituvus ja depressioon;
- Seksuaalne impotentsus.
See haigus juhtub hingamisteede, nina- ja kurgupiirkonna ahenemise tõttu, mis juhtub peamiselt kurgupiirkonna lihaste aktiivsuse düsregulatsiooni tõttu, mida nimetatakse neeluks, mis võib hingamise ajal olla liiga lõdvestunud või kitsenenud. Ravi teeb pulmonoloog, kes võib soovitada seadet nimega CPAP või mõnel juhul operatsiooni.
Seda esineb sagedamini üle 50-aastastel inimestel ning sümptomite hulk ja intensiivsus varieerub vastavalt apnoe raskusastmele, mida mõjutavad näiteks sellised tegurid nagu ülekaal ja inimese hingamisteede anatoomia.
Vaadake ka teisi haigusi, mis põhjustavad liigset und ja väsimust.
Kuidas diagnoosi kinnitada
Uneapnoe sündroomi lõplik diagnoos pannakse polüsomnograafiaga, see on eksam, mis analüüsib une kvaliteeti, mõõtes ajulainet, hingamislihaste liikumisi, hingamise ajal siseneva ja väljuva õhu hulka, lisaks hapniku kogusele veres. Selle testi abil tuvastatakse nii apnoe kui ka muud haigused, mis häirivad und. Lisateave polüsomnograafia teostamise kohta.
Lisaks annab arst hinnangu patsiendi anamneesile ning kopsude, näo, kõri ja kaela füüsilisele läbivaatusele, mis võib samuti aidata apnoe tüüpe eristada.
Uneapnoe tüübid
Uneapnoe on 3 peamist tüüpi, mis võivad olla järgmised:
- Obstruktiivne uneapnoe: juhtub enamikul juhtudel hingamisteede obstruktsiooni tõttu, mis on põhjustatud hingamislihaste lõdvestumisest, ahenemisest ja muutustest kaela, nina või lõualuu anatoomias.
- Keskne uneapnoe: tavaliselt juhtub pärast haigust, mis põhjustab ajukahjustusi ja muudab selle võimet reguleerida hingamise pinget une ajal, näiteks ajukasvaja, insuldijärgse või degeneratiivse ajuhaiguse korral;
- Segiapnoe: selle põhjustab nii obstruktiivse kui ka keskse apnoe olemasolu, olles kõige haruldasem tüüp.
On ka ajutise apnoe juhtumeid, mis võivad juhtuda inimestel, kellel on piirkonnas näiteks mandlite, kasvaja või polüüpide põletik, mis võib takistada õhu liikumist hingamise ajal.
Kuidas ravida
Uneapnoe raviks on mõned alternatiivid:
- CPAP: see on seade, mis sarnaneb hapnikumaskiga, mis surub õhku hingamisteedesse, hõlbustab hingamist ja parandab une kvaliteeti. See on peamine uneapnoe ravimeetod.
- Operatsioon: seda tehakse patsientidele, kellel CPAP ei parane, mis võib olla apnoe ravimise, hingamisteede õhu kitsenemise või obstruktsiooni korrigeerimise, lõualuu deformatsioonide korrigeerimise või implantaatide paigaldamise viis.
- Elustiiliharjumuste korrigeerimine: lisaks kaalulangetamisele on oluline jätta kõrvale ka harjumused, mis võivad uneapnoed halvendada või käivitada, näiteks suitsetamine või sedatsiooni põhjustavate ainete tarvitamine.
Paranemismärkide märkamiseks võib kuluda mõni nädal, kuid taastava une tõttu on juba päev läbi näha väsimuse vähenemist. Lisateave uneapnoe ravi kohta.