Sisu
Biopsia on invasiivne test, mille eesmärk on analüüsida keha erinevate kudede, näiteks naha, kopsu, lihase, luu, maksa, neeru või põrna tervist ja terviklikkust. Biopsia eesmärk on jälgida kõiki muutusi, näiteks rakkude kuju ja suuruse muutusi, mis on kasulikud isegi vähirakkude olemasolu ja muude terviseprobleemide tuvastamiseks.
Kui arst soovib teha biopsiat, on põhjuseks kahtlus, et koes on mingeid muutusi, mida teistes testides näha ei saa, ja seetõttu on vajalik tervisekahjustuse diagnoosimiseks alustada test kohe, et alustada ravi kohe kui võimalik.
Milleks see on mõeldud
Biopsia on näidustatud rakumuutuste kahtluse korral ja seda nõutakse tavaliselt pärast vere- või pildianalüüse. Seega võib vähi kahtluse korral või näiteks nahal esineva märgi või mooli omaduste hindamiseks näidata biopsiat.
Nakkushaiguste korral võib määrata biopsia, mis aitab tuvastada muutuse eest vastutavat nakkusetekitajat, samuti autoimmuunhaiguste korral, et kontrollida muutusi siseorganites või kudedes.
Seega vastavalt biopsia näidustusele saab seda teha:
- Emaka biopsia, mille eesmärk on tuvastada emaka vooderdava koe võimalikud muutused, mis võivad viidata näiteks endomeetriumi ebanormaalsele kasvule, emaka infektsioonidele või vähile;
- Eesnäärme biopsia, mis aitab tuvastada võimalikke muutusi eesnäärmes;
- Maksa biopsia, mida kasutatakse vähi või muude maksakahjustuste, näiteks tsirroosi või B- ja C-hepatiidi diagnoosimiseks;
- Luuüdi biopsia, mis aitab diagnoosida ja kaasneb vere haiguste, nagu leukeemia ja lümfoom, arenguga.
- Neeru biopsia, mis tehakse tavaliselt siis, kui uriinis on valke või verd, mis aitab tuvastada neeruprobleeme.
Lisaks nendele tüüpidele on olemas ka vedel biopsia, mille käigus hinnatakse vähirakke, mis võib olla alternatiiviks koeproovi kogumisest tehtud tavalisele biopsiale.
Biopsia tulemus võib olla negatiivne või positiivne ning arst võib valepositiivse hüpoteesi välistamiseks alati testi korrata.
Kuidas seda tehakse
Enamasti tehakse biopsiaid kohaliku tuimestusega või kerge sedatsiooniga ning need on tavaliselt kiire ja valutu protseduur, mis ei vaja haiglaravi. Selle protseduuri käigus kogub arst materjali, mida hiljem laboris analüüsitakse.
Sisemiste biopsiate korral juhindutakse protseduurist tavaliselt piltidega, kasutades selliseid tehnikaid nagu kompuutertomograafia, ultraheli või magnetresonants, mis võimaldavad elundeid jälgida. Järgmistel päevadel tuleb biopsia perforatsiooni teostamise koht vastavalt arsti juhistele puhastada ja desinfitseerida ning mõnel juhul võidakse soovitada antibiootikumide võtmist, mis aitavad paranemisel.